Pildid Juuru kihelkonna ajaloost, inimestest ja sündmustest.
Vali aastate vahemik
Heinrich Tiidermann
Sündinud: 11.06.1863 (Tõntsu talu, Tabria küla, Suigu vald, Pärnu-Jaagupi kihelkond, Pärnumaa)
Surnud: 27.09.1904 (Tallinna Rahumäe kalmistu)
Tiidermann sündis 1863. aastal Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Suigu vallas Tabria külas Tõntsu talus pere viienda lapsena. Ta õppis kohalikus vallakoolis ja alates 1883. aastast Läänemaa Kuuda õpetajate seminaris.
Pärast seminari lõpetamist 1885. aastal töötas ta Anija vallakoolis abiõpetajana. 1888. aasta algul valiti Tiidermann Harju-Jaani kihelkonna Peningi valla kirjutajaks ja kooliõpetajaks.
Fotograafiaga hakkas ta tegelema õpetajaameti kõrvalt, huvist maarahva eluolu vastu, pildistades talurahvast. 1899. aastal andis Tiidermann välja fotograafiaõpiku "Täieline päevapildi õpetus", mille täiendatud kordustrükk ilmus 1903. Seal andis ta ülevaate fotograafiaaparatuurist, laborist, fotoprotsessidest ja paljust muust. Seega oli see trükis üks tähtsamaid fotograafiaõpikuid 19. ja 20. sajandi vahetuse Eestis.
Oma piltidest koostas ta mitu albumit, mis ta seejärel annetas Provintsiaalmuuseumile ja Õpetatud Eesti Seltsile. Seega aitas ta oma etnograafiliste fotode tegemisega kaasa Jakob Hurda vanavara kogumise aktsioonile ja jäädvustas tulevastele põlvedele meie esivanemaid. Ta oli fotograafia populariseerija Eestis või, nagu ta ise on öelnud: "Minu soov on seda oskust eestlaste hulgas rohkem tuttavaks teha, et eesti vanavara pilte alles hoida võib…"
Kui ta 1904. aasta sügisel hakkas Nõmmel oma maja juures alles ehitatud keldri laetugesid ära võtma, jäi ta allalangeva kivivõlvi alla ja suri. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Vikipeedia: Heinrich Tiidermann
Pärast seminari lõpetamist 1885. aastal töötas ta Anija vallakoolis abiõpetajana. 1888. aasta algul valiti Tiidermann Harju-Jaani kihelkonna Peningi valla kirjutajaks ja kooliõpetajaks.
Fotograafiaga hakkas ta tegelema õpetajaameti kõrvalt, huvist maarahva eluolu vastu, pildistades talurahvast. 1899. aastal andis Tiidermann välja fotograafiaõpiku "Täieline päevapildi õpetus", mille täiendatud kordustrükk ilmus 1903. Seal andis ta ülevaate fotograafiaaparatuurist, laborist, fotoprotsessidest ja paljust muust. Seega oli see trükis üks tähtsamaid fotograafiaõpikuid 19. ja 20. sajandi vahetuse Eestis.
Oma piltidest koostas ta mitu albumit, mis ta seejärel annetas Provintsiaalmuuseumile ja Õpetatud Eesti Seltsile. Seega aitas ta oma etnograafiliste fotode tegemisega kaasa Jakob Hurda vanavara kogumise aktsioonile ja jäädvustas tulevastele põlvedele meie esivanemaid. Ta oli fotograafia populariseerija Eestis või, nagu ta ise on öelnud: "Minu soov on seda oskust eestlaste hulgas rohkem tuttavaks teha, et eesti vanavara pilte alles hoida võib…"
Kui ta 1904. aasta sügisel hakkas Nõmmel oma maja juures alles ehitatud keldri laetugesid ära võtma, jäi ta allalangeva kivivõlvi alla ja suri. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Vikipeedia: Heinrich Tiidermann
