Pildid Juuru kihelkonna ajaloost, inimestest ja sündmustest.
Vali aastate vahemik
Jakob Livenström
Sündinud: 29.04.1830 (Põltsamaa)
Surnud: 23.12.1902 (Paide)
Jakob Livenström (Jakob Livenstroem, kuni 1876. aastani Jakob Jobso; 29. aprill/11. mai 1830 Põltsamaa – 23. detsember 1901/5. jaanuar 1902 Paide) oli koolmeister, kirjamees ning üks esimesi eestlasest fotograafe.
Jakob Jobso sündis Vana-Põltsamaa valla Kamari küla Liivoja talu peremehe Hansu ja tema naise Triino pojana. Perekonnanime Livenström võttis Jakob Jobso kultuuritegelasena kasutusele 1876. aastal oma sünnikoha järgi.
Jakob Jobso vanemad pidasid laste korralikku haridust oluliseks. Ta valmistus mitmes koolis koolmeistri ametiks ning töötas nooruses erinevates Eesti paikades: Viljandimaal Sürgaveres, Rõika-Meleski klaasivabriku juures, Tartumaal Kambjas ja Virumaal Väike-Maarjas. Kambjas tegutses ta ka mõnda aega tõlkekirjanikuna. Neli saksa keelest tõlgitud veidi haledasisulist, samas õpetlikku jutustust tõid talle kuulsust kirjamehena.
1867. aastaks oli Jakob Jobso loobunud koolmeistri ametist ning leidnud tee fotograafia juurde, mis tõmbas ligi erinevate elukutsetega inimesi. Selleks ajaks oli tal suur kuuelapseline pere, ammendunud karjäär ning aeg oli elus edasi liikuda ja proovida midagi uut. Luhtunud katsest omandada teadmisi päevapilditegemise kunstist iseseisvalt raamatute abiga, suundus ta 1870. aasta paiku oma kulu ja kirjadega Münchenisse fotograafia kursustele.
1870. aastaks oli Jakob Livenström tuntud eelkõige rändfotograafina. Samal aastal avas ta oma esimese fotoateljee Lätimaale Volmari (praegune Valmiera) lähedusse Kauguri mõisa. Peagi aga tegevusloa puudumise tõttu ateljee suleti. 1884. aastal avas ta Viljandisse uue statsionaarse ateljee ning kahe aasta pärast teise Märjamaale. Märjamaal asuva ateljee oli ta aga sunnitud 1887. aastal sulgema, kuna luba Liivimaal Viljandis töötamiseks ei andnud õigust pildistada ka Eestimaal. Livenström sai aga loa tegutsema hakata Paides. 1889. aastaks oli Livenströmil taaskord kaks fotoateljeed: üks Viljandis “Suurekooli uulitsal Kondori majas”, teine Paides “Kirsi majas tisler Leinbergi vastas”. Pärast Jakob Livenströmi surma päris tema Paide fotoateljee vennapoeg, Viljandi ateljee oli ta juba eluajal andnud oma pojale Aleksandrile.
Livenströmi üks olulisemaid panuseid Eesti fotoajalukku on tema suur hulk Eesti ärkamisaja tegelaste fotosid. Lisaks on tähelepanu saavutanud Livenströmi suured grupipildid ning välisvaated Põltsamaa lossist ja Paide lossivaremetest. Tema tööde tehnilise poole pealt puudub fotodel küll korralik teravus ja kontrastsus, kuid see muudab need maalilisemaks. Üheks märkimisväärseks komponendiks tema tööde juures on korrektne vormistus: kõik fotod asetsevad tugevatel alustel, on pruunides toonides ning varustatud autori allkirja ja kohanimega. Sageli leidub fotode tagaküljel ka kaunistusi või tekste.
Juurus on ta jäädvustanud Juuru Mihkli kirikut enne ja pärast ümberehitust ning kohalikke silmapaistvaid ühiskonnategelasi.
Jakob Livenström puhkab Reopalu kalmistul
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Livenstr%C3%B6m
Jakob Jobso sündis Vana-Põltsamaa valla Kamari küla Liivoja talu peremehe Hansu ja tema naise Triino pojana. Perekonnanime Livenström võttis Jakob Jobso kultuuritegelasena kasutusele 1876. aastal oma sünnikoha järgi.
Jakob Jobso vanemad pidasid laste korralikku haridust oluliseks. Ta valmistus mitmes koolis koolmeistri ametiks ning töötas nooruses erinevates Eesti paikades: Viljandimaal Sürgaveres, Rõika-Meleski klaasivabriku juures, Tartumaal Kambjas ja Virumaal Väike-Maarjas. Kambjas tegutses ta ka mõnda aega tõlkekirjanikuna. Neli saksa keelest tõlgitud veidi haledasisulist, samas õpetlikku jutustust tõid talle kuulsust kirjamehena.
1867. aastaks oli Jakob Jobso loobunud koolmeistri ametist ning leidnud tee fotograafia juurde, mis tõmbas ligi erinevate elukutsetega inimesi. Selleks ajaks oli tal suur kuuelapseline pere, ammendunud karjäär ning aeg oli elus edasi liikuda ja proovida midagi uut. Luhtunud katsest omandada teadmisi päevapilditegemise kunstist iseseisvalt raamatute abiga, suundus ta 1870. aasta paiku oma kulu ja kirjadega Münchenisse fotograafia kursustele.
1870. aastaks oli Jakob Livenström tuntud eelkõige rändfotograafina. Samal aastal avas ta oma esimese fotoateljee Lätimaale Volmari (praegune Valmiera) lähedusse Kauguri mõisa. Peagi aga tegevusloa puudumise tõttu ateljee suleti. 1884. aastal avas ta Viljandisse uue statsionaarse ateljee ning kahe aasta pärast teise Märjamaale. Märjamaal asuva ateljee oli ta aga sunnitud 1887. aastal sulgema, kuna luba Liivimaal Viljandis töötamiseks ei andnud õigust pildistada ka Eestimaal. Livenström sai aga loa tegutsema hakata Paides. 1889. aastaks oli Livenströmil taaskord kaks fotoateljeed: üks Viljandis “Suurekooli uulitsal Kondori majas”, teine Paides “Kirsi majas tisler Leinbergi vastas”. Pärast Jakob Livenströmi surma päris tema Paide fotoateljee vennapoeg, Viljandi ateljee oli ta juba eluajal andnud oma pojale Aleksandrile.
Livenströmi üks olulisemaid panuseid Eesti fotoajalukku on tema suur hulk Eesti ärkamisaja tegelaste fotosid. Lisaks on tähelepanu saavutanud Livenströmi suured grupipildid ning välisvaated Põltsamaa lossist ja Paide lossivaremetest. Tema tööde tehnilise poole pealt puudub fotodel küll korralik teravus ja kontrastsus, kuid see muudab need maalilisemaks. Üheks märkimisväärseks komponendiks tema tööde juures on korrektne vormistus: kõik fotod asetsevad tugevatel alustel, on pruunides toonides ning varustatud autori allkirja ja kohanimega. Sageli leidub fotode tagaküljel ka kaunistusi või tekste.
Juurus on ta jäädvustanud Juuru Mihkli kirikut enne ja pärast ümberehitust ning kohalikke silmapaistvaid ühiskonnategelasi.
Jakob Livenström puhkab Reopalu kalmistul
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Livenstr%C3%B6m
