Juuru kihelkond (saksa k. Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Kihelkonna kitsas kaguosa kuulub Rapla ja Kehtna valdadesse (Ingliste mõisa ümbrus) ning kihelkonna lõunaosa Kädva mõisa ümbruskonnas kuulub Käru valda.
13. sajandi alguses kuulus suurem osa piirkonnast Harjusse, kaguserv Alempoisi; kihelkonna alal oli üle 30 küla (umbes 200 adramaad). Pärast Eesti ala vallutamist kuulus piirkond umbes aastani 1240 Hageri kirikukihelkonda ning oli sealtpeale omaette kihelkond. Enamik külasid läänistati 13. sajandil. Keskajal kuulus Kuimetsa ja Kaiu ümbrus Tallinna naistsistertslaste kloostrile ning osa kihelkonna loodepoolseid külasid Pirita kloostrile. Kuimetsa ehitati 15. sajandi alguses tornlinnus. 1805 oli Inglistes, Kaius ja Kuimetsas talurahvarahutusi. 1858 hõlmasid rahutused kogu kihelkonna, Mahtras arenesid need ülestõusuks (Mahtra sõda). Rahvuslikus liikumises osalesid juurulased võrdlemisi elavalt. 1905 põletati Atla, Kaiu ja Kuimetsa mõis.
Juuru kihelkonna mõisad
Kihelkonnas asus 21 mõisat: üks kirikumõis, kümme rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, üks poolmõiskõrvalmõisa staatuses, kaks rüütelkonnamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja kaks karjamõisat.
- Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden)
- Atla mõis (Gross-Attel, Attel) – rüütlimõis
- Härgla mõis (Herküll) – rüütlimõis
- Hiiru mõis (Klein-Attel) – Atla kõrvalmõis
- Hõreda mõis (Hoerdel) – rüütlimõis
- Ingliste mõis (Haehl) – rüütlimõis
- Järlepa mõis (Jerlep) – rüütlimõis
- Juuru mõis (Joerden) – Maidla kõrvalmõis
- Kädva mõis (Kedwa) – Purila kõrvalmõis, enne 1875 rüütlimõis
- Kaiu mõis (Kay) – rüütelkonnamõis
- Karitsa mõis (Karritz) – Kaiu kõrvalmõis
- Kuimetsa mõis (Kuimetz) – rüütelkonnamõis
- Mahtra mõis (Machters) – rüütlimõis
- Maidla mõis (Maidel) – rüütlimõis
- Oraniku mõis (Orranik) – Kaiu kõrvalmõis
- Pae mõis (Payel) – Hõreda kõrvalmõis
- Pirgu mõis (Pirk) – rüütlimõis
- Purila mõis (Purgel) – rüütlimõis
- Põlliku mõis (Pöllik, Forstei Pöllik) – Maidla kõrvalmõis
- Seli mõis (Sellie) – rüütlimõis
- Umbru mõis (Ummern) – Järlepa kõrvalmõis
Juuru kihelkonna vallad
- Juuru vald (Jörden) (1866–)
- Kuimetsa vald (Kuimetz) (1866–)
- Atla vald (Attel) (1866–1891)
- Härgla vald (Härgküla) (Herküll) (1866–1891)
- Hõreda-Pae vald (Hördell und Payel) (1866–1891)
- Ingliste vald (Haehl) (1866–1891)
- Järlepa vald (Jerlep) (1866–1891)
- Kädva vald (Kedwa) (1866–1891)
- Mahtra vald (Machters) (1866–1891)
- Maidla vald (Maidel) (1866–1891)
- Pirgu vald (Pirk) (1866–1891)
- Purila vald (Purgel) (1866–1891)
- Seli vald (Sellie) (1866–1891)
- Kaiu vald (Kay) (1866–1899)
- Ingliste vald (Haehl) (1899–)
Juuru kihelkonnapäevad
Alates 1999. aastast tähistatakse iga kahe aasta järel (sh. erandid) Juuru Mihkli koguduse ja selle õpetaja eestvedamisel Juuru kihelkonnapäevi.
Allikad: Eesti Entsüklopeedia; Eesti Mõisaportaal; Wikipeedia
