Pildid Juuru kihelkonna ajaloost, inimestest ja sündmustest.
Vali aastate vahemik
Maidla mõisa peahoone
Dateering: 30.11.1910
Fotograaf: August Johannes Saanberg
Asukoht: Maidla Juuru kihelkond Harju maakond
Maidla mõisa peahoone Juuru kihelkonnas 1911. aastal.
Juuru esimene teadaolev päevapiltnik Sanberg on jäädvustanud mõisahoone tõenäoliselt 1911. aastal. See on äratrükkimist leidnud ka Perekonnalehes nr. 41, 1911 koos mitme teise Juuru kandi foto ja lühiülevaatega Juuru kihelkonna elust ja olust. Laiem huvi Juuru piirkonna vastu oli tingitud ilmselt seetõttu, et sama aasta maikuus külastas Juurut tolleaegne Eestimaa kubermangu kuberner kindralmajor Korostovets.
Foto pärineb ajast kui üks ajastu on lõppemas ja teine algamas - kolme aasta pärast algab senise ühiskonna tugusambaid tugevalt raputanud I maailmasõda. Maaliline vaade mõisa tagaküljele paisjärvelt annab aimu mõisa idüllilisest ilust. Majesteetlik trepp mõisa peasaalist järveni on säilinud tänase päevani. Trepist paremal üsna tavapärane juurdeehitus lammutati 1930. aastatel. Eesti Vabariigi ajast on säilinud foto, kus külarahvas on koos kolonel Borgeliniga jäädvustatud mõisa trepil.
Järgnevalt veidi mõisa ajaloost:
Maidla mõisa (sks. k. Maidel, Maydell), mis rajati samanimelise põlisküla (1241, Mahethæ 9 adramaad) asemele mainitakse esimest korda 15. sajandi lõpus, 1452. aastal. Sel aastal müüs Engelbrecht Lamsdorp Juuru küla Goswin Dönnhofile, keda on nimetatud kui Maidla omanikku (zu Maidel ). Järgnevatel sajanditel kuulus mõis Taubedele, Fersenitele, Kursellidele ja viimaks Maydellidele kuni võõrandamiseni 1919. aastal.
Maidlas on suved veetnud tuntud baltisaksa naiskunstnik Sally von Kügelgen, kelle isa maastikumaalija Constantin oli abielus Maidla mõisapreiliga. Constantin von Kügelgen on Maidla mõisahärra juures kosjas käigust kirjutanud oma mälestusteraamatus.
Eesti Vabariigi algusaastatel rentis mõisasüdant edasi viimase omaniku poeg Rudolf Berend von Maydell. 1921. aastatel anti mõis Taani vabatahtlike korpuse ülemana vabadussõjas võidelnud Richard Gustav Borgelinile. Borgelini ajal olevat Maidlas suvitanud tuntud Taani kirjanik, lasteraamatute “Bibi seiklused” autor Karin Michaëlis.
Maidla mõisast eraldatud krunt nr 34, mille Borgelin oli nimetanud Cimbria-Maidlaks, määrati sundmüüki 1933. aastal. Seejärel omandas mõisa riigitegelane Karl Selter (rahandusminister 1933-1938, välisminister 1938-1939). Aastatel 1950 kuni 2012 tegutses mõisa peahoones lastekodu. Tänapäeval on mõis eraomanduses.
Loe lisaks:
Mõisaportaal: Maidla mõis (Juuru khk)
Maidla mõisa uuringud 2020-2021
Juuru esimene teadaolev päevapiltnik Sanberg on jäädvustanud mõisahoone tõenäoliselt 1911. aastal. See on äratrükkimist leidnud ka Perekonnalehes nr. 41, 1911 koos mitme teise Juuru kandi foto ja lühiülevaatega Juuru kihelkonna elust ja olust. Laiem huvi Juuru piirkonna vastu oli tingitud ilmselt seetõttu, et sama aasta maikuus külastas Juurut tolleaegne Eestimaa kubermangu kuberner kindralmajor Korostovets.
Foto pärineb ajast kui üks ajastu on lõppemas ja teine algamas - kolme aasta pärast algab senise ühiskonna tugusambaid tugevalt raputanud I maailmasõda. Maaliline vaade mõisa tagaküljele paisjärvelt annab aimu mõisa idüllilisest ilust. Majesteetlik trepp mõisa peasaalist järveni on säilinud tänase päevani. Trepist paremal üsna tavapärane juurdeehitus lammutati 1930. aastatel. Eesti Vabariigi ajast on säilinud foto, kus külarahvas on koos kolonel Borgeliniga jäädvustatud mõisa trepil.
Järgnevalt veidi mõisa ajaloost:
Maidla mõisa (sks. k. Maidel, Maydell), mis rajati samanimelise põlisküla (1241, Mahethæ 9 adramaad) asemele mainitakse esimest korda 15. sajandi lõpus, 1452. aastal. Sel aastal müüs Engelbrecht Lamsdorp Juuru küla Goswin Dönnhofile, keda on nimetatud kui Maidla omanikku (zu Maidel ). Järgnevatel sajanditel kuulus mõis Taubedele, Fersenitele, Kursellidele ja viimaks Maydellidele kuni võõrandamiseni 1919. aastal.
Maidlas on suved veetnud tuntud baltisaksa naiskunstnik Sally von Kügelgen, kelle isa maastikumaalija Constantin oli abielus Maidla mõisapreiliga. Constantin von Kügelgen on Maidla mõisahärra juures kosjas käigust kirjutanud oma mälestusteraamatus.
Eesti Vabariigi algusaastatel rentis mõisasüdant edasi viimase omaniku poeg Rudolf Berend von Maydell. 1921. aastatel anti mõis Taani vabatahtlike korpuse ülemana vabadussõjas võidelnud Richard Gustav Borgelinile. Borgelini ajal olevat Maidlas suvitanud tuntud Taani kirjanik, lasteraamatute “Bibi seiklused” autor Karin Michaëlis.
Maidla mõisast eraldatud krunt nr 34, mille Borgelin oli nimetanud Cimbria-Maidlaks, määrati sundmüüki 1933. aastal. Seejärel omandas mõisa riigitegelane Karl Selter (rahandusminister 1933-1938, välisminister 1938-1939). Aastatel 1950 kuni 2012 tegutses mõisa peahoones lastekodu. Tänapäeval on mõis eraomanduses.
Loe lisaks:
Mõisaportaal: Maidla mõis (Juuru khk)
Maidla mõisa uuringud 2020-2021
Lisa kommentaar