Pildid Juuru kihelkonna ajaloost, inimestest ja sündmustest.
Vali aastate vahemik
Pulmapidu Kahandu talus 1938
Dateering: 18.08.1938
Asukoht: Maidla Juuru kihelkond Harju maakond
Pulmapidu Kahandu talus Maidlas 1938. aastal.
Kahandu talu oli endine Maidla mõisa kandikoht (tänapäeval Purila külas), mis oli rajatud mõisamaa äärealale 1870. - 1880. aastatel maade kruntiajamise käigus. Koharentnikul tuli selle eest teha mõisale teopäevi. Hiljemalt 1890. aastatel asus Kahandule elama õigeusklik perekond Meister Vändra kihelkonnast Kärust: pereisa Jaan Meister, ta abikaasa Ann (sünd. Baumthal) ning kaheksa last. Esimese maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti kolm vanimat perepoega. Maailmasõjale järgnes Eesti Vabadussõda, kus tuli Venemaa punaste vastu sõdida.
Pereisa Jaan suri 1917. aastal kui vanemad pojad olid sõjarindel. Sõja lõppedes naasesid kõik kolm poega isakoju, ent lahkusid õige pea, et rajada oma perekond ja kodu. Isakoju jäi poeg August, rahvasuus Kahandu Kustas või Kahandu Kutt. Majapidamine vajas perenaist. Nõmme küla Loigu talu peremees Johannes Luugima soovitanud Augustile, kui too kosjaviinadega külla läinud: "Mine võta Rossu Liide, saad endale tubli naise." August võttis hüva nõu kuulda ja läks Nõmme küla Kaasikule (rahvasuus Rossu) Aliidele kosja.
18. augustil 1938. aastal helisesid Juuru Mihkli kiriku kellad - August Meister (1904-1965) ja Aliide Rosette Raidma (end. Ross; 1905-1974) andsid Jumala palge ees tõotuse üksteist armastada, kuni surm neid lahutab. Noored laulatas ühte Juuru koguduse pastor Christfried Brasche. Järgnes pulmapidu peigmehe kodutalus Kahandul. Pittu olid kutsutud nii sugulased kui ka külarahvas, kes on palutud ka ühispildile.
Vt. ka - Kolm põlvkonda ühel pildil: perekond Raidma
Kahandu talu oli endine Maidla mõisa kandikoht (tänapäeval Purila külas), mis oli rajatud mõisamaa äärealale 1870. - 1880. aastatel maade kruntiajamise käigus. Koharentnikul tuli selle eest teha mõisale teopäevi. Hiljemalt 1890. aastatel asus Kahandule elama õigeusklik perekond Meister Vändra kihelkonnast Kärust: pereisa Jaan Meister, ta abikaasa Ann (sünd. Baumthal) ning kaheksa last. Esimese maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti kolm vanimat perepoega. Maailmasõjale järgnes Eesti Vabadussõda, kus tuli Venemaa punaste vastu sõdida.
Pereisa Jaan suri 1917. aastal kui vanemad pojad olid sõjarindel. Sõja lõppedes naasesid kõik kolm poega isakoju, ent lahkusid õige pea, et rajada oma perekond ja kodu. Isakoju jäi poeg August, rahvasuus Kahandu Kustas või Kahandu Kutt. Majapidamine vajas perenaist. Nõmme küla Loigu talu peremees Johannes Luugima soovitanud Augustile, kui too kosjaviinadega külla läinud: "Mine võta Rossu Liide, saad endale tubli naise." August võttis hüva nõu kuulda ja läks Nõmme küla Kaasikule (rahvasuus Rossu) Aliidele kosja.
18. augustil 1938. aastal helisesid Juuru Mihkli kiriku kellad - August Meister (1904-1965) ja Aliide Rosette Raidma (end. Ross; 1905-1974) andsid Jumala palge ees tõotuse üksteist armastada, kuni surm neid lahutab. Noored laulatas ühte Juuru koguduse pastor Christfried Brasche. Järgnes pulmapidu peigmehe kodutalus Kahandul. Pittu olid kutsutud nii sugulased kui ka külarahvas, kes on palutud ka ühispildile.
Vt. ka - Kolm põlvkonda ühel pildil: perekond Raidma
Lisa kommentaar